3. nädala ülesanne.

Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana.

Sotsiaalse meedia vahendiks on minu määratluse järgi keskkonnad, mis koondavad enda alla teatud kogukonnad ja võimaldavad luua suhtlusvõrgustiku, ning toetavad erinevaid töötlus- ja meediavahendeid.

Minu arvates kuuluvad sinna alla Facebook, g+1 ja Twitter. Kindlasti on neid veel, kuid aktiivselt olen ise kasutanud Facebooki ja seda ka alles viimase kuu jooksul.
Pole ju mingi saladus, et sotsiaalsed võrgustikud ja nende kasutamine paljastab paljuski inimese harjumusi, tegevust ja sõprussuhteid.
Nimelt tulenevalt teenistusest sõjaväelasena olen olnud alati seiskuhohal, et mida väiksem on minu jälg internetis, seda raskem on ka jääda ettearvamatuks. Sõjalises ja taktikalises juhtimises ongi ootamatus, teadmatus üks faktoreid kuidas võita lahinguid. Tunne oma vastast ja sa suudad analüüsida tema käitumist ning teda ka mõjutada.
See on ka üks põhjusi, miks ma ei ole eriti aldis sotsiaalset meediat kasutama ja minu kogemused on seotud eelkõige õpingutega TLÜ-s.

Sotsiaalse meedia kasutamine väljaõppes, eelkõige kaugõppes, on väga vajalik. Varasemalt puudus mul reaalne vajadus Facebookiks, blogideks, Skypeks ja Googledociks, aga üsna kiiresti sai selgeks, et ilma nendeta ei ole võimalik osaleda aktiivselt õppetöös.

Kuna Tiigriraamatus on õiged mõtted juba kirjas, siis olen siinkohal järgneva teksti
Sõltuvalt sotsiaalse meedia keskkonnast võib hinnata selle effektiivsust erinevate väljundite ja kasutamis võimaluste järgi:

Infovahetuse ulatust võib mõõta inimeste hulga järgi, kes kommunikatsioonis osalevad:
1)üks ühele (nt e-mail, MSN)
2)üks mitmele (nt blog, Flickr, YouTube, Delicious)
3)mitu mitmele (nt foorum, wiki, Google Docs)

Koostöö tasemeid võib mõõta informatsiooni edastamisviiside ja hilisemamuutmise võimaluste järgi:
1)sõnumite vahetamine (nt e-mail, MSN)
2)failihaldusel põhinev info jagamine (nt Flickr, YouTube, Delicious, Orkut)
3)info lisamine – kasutajad pääsevad originaalinfole ligi, saavad infot3)lisada märkustena, kuid ei saa seda muuta (nt foorum, blog)
4)info muutmine – kasutajatel on õigus muuta ka esialgset informatsiooni (nt wiki)
5)info muutmine reaalajas – kasutajad saavad samaaegselt infot muuta(nt Google Docs)

Konstrueeritud teadmise ulatust võib mõõta loodud materjali iseloomu järgi:
1) meediaelement (nt pilt, tekst)
2)dokument (nt illustreeritud tekst)
3)dokumentide kogum
4)kogumike kogumik

Joonis 1. Sotsiaalse tarkvara võimaluste kaart.

Jooniselt selgub, et sotsiaalset tarkvara saab liigitada 5 suuremasse gruppi:
-vahendit väiksemas ulatuses informatsiooni edastamiseks (e-mail ja
kiirsõnumid)
-vahendid võrgustike loomiseks ja neile sisu (enamasti teiste vahenditega loodudvahendamiseksvahendid uue tekstipõhise info loomiseks (foorum ja blog)
-vahendid olemasoleva info süstematiseerimiseks (jagatud järjehoidjad)
-vahendid mahukamate materjalide loomiseks (wiki ja veebipõhine kontoritarkvara)



Viited:
Pata, K., & Laanpere, M. (2009). Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: valminud Tiigrihüppe Sihtasutuse toel.



1. Baseerudes oma defineeritud õpikeskkonna definitsioonile mõtiskle sotsiaalse meedia vahendi(te) üle kui potentsiaalse õpikeskkonna võimalik(ud) koostisosa(d). Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees ning millised on sinu arvates peamised probleemid nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu vaatenurgast?

Reflektsioon:
Erinevaid sotsiaalse meedia vahendeid, sõltuvalt siis õpieesmärgist, on võimalik efektiivselt kasutada. Samas pean tunnistama, et kaitseliitlaste puhul on küllaltki keeruline erinevate sotsiaalsete gruppide moodustamine, kuna vanuse vahe ja interneti teadlikus on väga erinevad. Tõenäoliselt hirmutab paljusid enese väljaendamisoskus ja avalik arvamus.