Tuesday, October 23, 2012

4. nädala ülesanne

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine.


Minul varasemad kogemused vookogude kasutamisega puuduvad ja tulenevalt sellest on ka ootused teema osas kõrged.

Nagu Te soovitasite, võtsin testimiseks Google Readeri. Kuna kasutan palju Google rakendusi, siis miks mitte proovida midagi uut.


Olen tõsiselt üllatunud Google Readeri võimalustest ja lahendasin endajaoks juba ülikooli õpingute alguses tekkinud probleemi.
Selle jaoks, et saavutada paljudes ainetes õpitulem, pidime looma blogid. Antud hetkel on mul kasutusel viis (5) erinevat blogi, nendest neli (4) bloggeris ja üks (1) wordpressis. Tõenäoliselt kaasneb lähiajal veel paar tükki ;). Lisaks tuleb kursis olla sellega, mis toimub kaasõppijate sama paljudes blogides.
Lõpuks ometi saan ma kasutades "Subscriptions" abi, koondada kokku kõik oma blogid. Tean, et wordpressi kasutajad saavad seda teha juhul, kui kõik blogid on antud süsteemis jagatud erinevate kategooriate alla. Wordpress tundus mulle juba algselt liialt võimalusterohke ja algajale keeruline.
Lisaks on bloggeril, wordpressil ja ka dippleril eraldi Android rakendused, mida ma olen nutitelefonis kasutanud. Kuna Google Reader on samuti olemas androidile, siis edaspidi kasutan antud programmi blogide koondamiseks.
Loomulikult võimaldab Google Reader koondada kokku erinevaid infoallikaid (ajalehed, uudiste portaalid), kuid antud hetkel leidsin endale kasuliku programmi, mis võimaldab lihtsustada õpitegevusi.
Kahjuks ei suutnud leida antud programmile Windows 7 widgetit, mis lihtsustaks veelgi blogide jälgimist.
Poti mee sisse, ka üks tõrva tilk. Nimelt üritasin Google Readeris ära määratleda, et feed kajastaks ka kommentaare. Paraku see ei õnnestunud, kuna bloggeris (määratud link)on kommentaarid avatavad eraldi lingina (collapsed). Järgmise sammuna võtsin ette blogi enda, kuid paraku ei suutnud ma peale tunni ajalist sätetes otsimist, leida võimalust, mis aitaks peidetud kommentaarid automaatselt kuvada peale ülesannet.
Küsisin ka nõu kaasõpilaste käest, kuid lahendust veel pole leidnud.

Kui keegi on eriti tuttav bloggeri hingeeluga, siis palun tagasisidet eelpool toodud probleemi osas.






Loomulikult testisin ka iGoogele võimalusi. Iseenesest lihtne veebipõhine lahendus, mis võimaldab kokku koguda erinevad sotsiaalse meedia vahendid. Testisin antud rakenduse võimalusi ning sain korralikult tööle Facebooki, Gmaili, kalendrid, ülesannete loendi, blogide loendi ja Youtube. Ainuke mida widgetiga tööle ei suutnud saada oli Google Docs rakendus. Tõenäoliselt Google Drive ja Google Docs ühendamisega seotud probleemid.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et iGoogle pakub kasutajale palju erinevaid võimalusi info haldamiseks, ning info küllus ajas mind parajalt segaduse. Loomulikult saab antud suurest valikust valida endale sobiva ja vajaliku, paraku antud teenus lõpetab tegevuse 1.november 2013 a. Kahjuks on ka androidi rakendus lõpetanud sellest suvest töö :(

Järgnevalt tutvusin lähemalt Google Hangouts võimalusetega. Kuna olen varasemalt liitunud Google+ teenusega, siis Hangouts on üks paljudest teenustest, mida Google+ võimaldab. Hangout pakub varasemalt suhtlusringiga liitunud kasutajatel pidada video kõnesid, vaadata koos nt Youtube videosid, jagada ja töödelda suhtlusringis kuni 10 inimest Google Docis koostatud dokumente, jagada enda screenviewd teiste kasutajatega ja lisada enda kuvale effekte. Lisaks on võimalik koos käivitada erinevaid programme nt SlideShare. Kuna minu suhtlusringides on vähe kasutajaid siis praktiliselt sain testida ainult ühe kasutajaga. Lubatud kaasrakendused toimisid laitmatult, väikesed probleemid olid Youtube videote jagamisega (tõenäoliselt, seotud vestluse teisepoole interneti ühenduse kiirusega).
Kindlasti antud rakendus leiaks kasutust paljude Skype fännide hulgas, sest kasutusvõimaluste rohkus on suur, kuid paraku bränd ja harjumused on see, mis inimesi mingite konkreetsete toodete küljes kinni hoiab. Kuna siiani olen samuti suhtlemiseks põhiliselt kasutanud Skype teenust (ülikooli kaaslastega), siis jään ka edaspidi seda teenust kasutama. Õpi- ja suhtluskeskkonnana on Hangoutsil palju eelised Skype ees ja potensiaali rohkelt.

Sunday, October 14, 2012

3. nädala ülesanne.

Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana.

Sotsiaalse meedia vahendiks on minu määratluse järgi keskkonnad, mis koondavad enda alla teatud kogukonnad ja võimaldavad luua suhtlusvõrgustiku, ning toetavad erinevaid töötlus- ja meediavahendeid.

Minu arvates kuuluvad sinna alla Facebook, g+1 ja Twitter. Kindlasti on neid veel, kuid aktiivselt olen ise kasutanud Facebooki ja seda ka alles viimase kuu jooksul.
Pole ju mingi saladus, et sotsiaalsed võrgustikud ja nende kasutamine paljastab paljuski inimese harjumusi, tegevust ja sõprussuhteid.
Nimelt tulenevalt teenistusest sõjaväelasena olen olnud alati seiskuhohal, et mida väiksem on minu jälg internetis, seda raskem on ka jääda ettearvamatuks. Sõjalises ja taktikalises juhtimises ongi ootamatus, teadmatus üks faktoreid kuidas võita lahinguid. Tunne oma vastast ja sa suudad analüüsida tema käitumist ning teda ka mõjutada.
See on ka üks põhjusi, miks ma ei ole eriti aldis sotsiaalset meediat kasutama ja minu kogemused on seotud eelkõige õpingutega TLÜ-s.

Sotsiaalse meedia kasutamine väljaõppes, eelkõige kaugõppes, on väga vajalik. Varasemalt puudus mul reaalne vajadus Facebookiks, blogideks, Skypeks ja Googledociks, aga üsna kiiresti sai selgeks, et ilma nendeta ei ole võimalik osaleda aktiivselt õppetöös.

Kuna Tiigriraamatus on õiged mõtted juba kirjas, siis olen siinkohal järgneva teksti
Sõltuvalt sotsiaalse meedia keskkonnast võib hinnata selle effektiivsust erinevate väljundite ja kasutamis võimaluste järgi:

Infovahetuse ulatust võib mõõta inimeste hulga järgi, kes kommunikatsioonis osalevad:
1)üks ühele (nt e-mail, MSN)
2)üks mitmele (nt blog, Flickr, YouTube, Delicious)
3)mitu mitmele (nt foorum, wiki, Google Docs)

Koostöö tasemeid võib mõõta informatsiooni edastamisviiside ja hilisemamuutmise võimaluste järgi:
1)sõnumite vahetamine (nt e-mail, MSN)
2)failihaldusel põhinev info jagamine (nt Flickr, YouTube, Delicious, Orkut)
3)info lisamine – kasutajad pääsevad originaalinfole ligi, saavad infot3)lisada märkustena, kuid ei saa seda muuta (nt foorum, blog)
4)info muutmine – kasutajatel on õigus muuta ka esialgset informatsiooni (nt wiki)
5)info muutmine reaalajas – kasutajad saavad samaaegselt infot muuta(nt Google Docs)

Konstrueeritud teadmise ulatust võib mõõta loodud materjali iseloomu järgi:
1) meediaelement (nt pilt, tekst)
2)dokument (nt illustreeritud tekst)
3)dokumentide kogum
4)kogumike kogumik


Joonis 1. Sotsiaalse tarkvara võimaluste kaart.

Jooniselt selgub, et sotsiaalset tarkvara saab liigitada 5 suuremasse gruppi:
-vahendit väiksemas ulatuses informatsiooni edastamiseks (e-mail ja
kiirsõnumid)
-vahendid võrgustike loomiseks ja neile sisu (enamasti teiste vahenditega loodudvahendamiseksvahendid uue tekstipõhise info loomiseks (foorum ja blog)
-vahendid olemasoleva info süstematiseerimiseks (jagatud järjehoidjad)
-vahendid mahukamate materjalide loomiseks (wiki ja veebipõhine kontoritarkvara)



Viited:
Pata, K., & Laanpere, M. (2009). Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: valminud Tiigrihüppe Sihtasutuse toel.



1. Baseerudes oma defineeritud õpikeskkonna definitsioonile mõtiskle sotsiaalse meedia vahendi(te) üle kui potentsiaalse õpikeskkonna võimalik(ud) koostisosa(d). Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees ning millised on sinu arvates peamised probleemid nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu vaatenurgast?

Reflektsioon:
Erinevaid sotsiaalse meedia vahendeid, sõltuvalt siis õpieesmärgist, on võimalik efektiivselt kasutada. Samas pean tunnistama, et kaitseliitlaste puhul on küllaltki keeruline erinevate sotsiaalsete gruppide moodustamine, kuna vanuse vahe ja interneti teadlikus on väga erinevad. Tõenäoliselt hirmutab paljusid enese väljaendamisoskus ja avalik arvamus.