Lõputöö

Lõputööks valisime Kaitseliidu Koolis kasutatava "Taktikalise treeneri" tutvustava video koostamise. Kuna projekt sai alguse juba 2004. a ja nende aastate jooksul olen läbiviinud rohkem kui 50 harjutust, ning igal korral pean antud süsteemi tutvustama siis lihtsustab antud ülevaatlik video tunduvalt minu tööd antud valdkonnas.

Kuna video tegemine on küllaltki keeruline protsess, siis grupitöö jagunes alljärgnevalt: stsenaariumi koostamine Helle Kiviselg, teksti koostamine Piret Joalaid ning minule jäi tehniline pool.

Tahan mõlemat tänada tubli töö eest, ilma kellelta ei oleks antud video valminud. Kõige tähtsam on see, et saan antud videot rakendada ka praktilises väljaõppes.

Protsess algas individuaalselt stsenaariumi koostamisega, musta materjali filmimisega ja teksti väljatöötamisega. Hiljem grupitööna töötlemisega ja heli ning teksti lisamisega.


Lõpp tulem on näha siit.

Huviga jään ootama teiste gruppide videosid ja koostamise protsessi. Olles varasemalt kokkupuutunud filmimise ja töötlemisega, siis erinevad filmijad kasutavad erinevat tehnikat ning võtteid ja väga keeruline on töötlejal tagada ühtlane, terviklik ning sujuv üleminek.

7. nädala ülesanne

Viimane teema: e-portfoolio ja pädevused



Mart Laanpere "Õppedisaini alused" üheks alternatiivseks kodutööks oli koosatada Wikipeedia artikkel ja juhuslikult valisingi teemaks e-portfoolio. ;)

Lisan siia ka lingi antud artiklile: Wikipeedia

Nii, et teema on minu jaoks juba tuttav.

Antud artikliga sai kurja vaeva nähtud, kuna draftina salvestamise asemel avalikustasin juba artikli alguses selle lugejatele ja redigeerijatele. Artikli koostamise ajal alustas keegi antud redigeerimisega pihta ja olin sunnitud hiljem uuesti enamuse kirjutisest sisse trükkima.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, on ülesanne järgmine: analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud?

Kuna õppima asumisel üheks tingimuseks oli e-portfoolio olemasolu, siis sai see ka koostatud ning võite leida selle siit.
Enesepädevus hinnangu läbiviimisel kasutasin viit erinevat taset, mis on toodud alljärgnevas juhendis:

Õpetajajate ja õppejõudude haridustehnoloogilised pädevused (Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus, e-Õppe Arenduskeskus, 2010)

Uuesti lugedes enesehinnangut, siis tuleb tunnistada, et mõnedes valdkondades olen ennast üle-ja mõnedes alahinnanud. Eks paljuski olid antud hinnangud, seotud sooviga õppinguid alustada ja loomulikult haridustehnoloogina töökogemus mul puudub, mis omakorda mõjutas hinnangu tulemust.
E-portfoolio keskkonnaks valisin Weebly, mis tundus lihtne ja loogiliselt ülesehitatud. Tutvusin ka Mahara võimalustega ja jõudsin järeldusele, et põhiline eelis Weebly ees on just suhtlusgruppide ja kanalite loomine, ning tegemist on siiski spetsiaalselt e-portfoolio koostamiseks mõeldud rakendusega. Ülejäänud erisused on detailides, kuid mõlemad täidavad edukalt e-portfoolio rolli.

Kui peaksin täna uue e-portfoolio tegema, siis kindlasti kasutaksin Mahara võimalusi ja kasutaksin pädevuste hindamisel mõnda teist pädevusmudelit.

Lõpetuseks pean tunnistama, et minu e-portfooli vajab veidi täiendamist ja tuunimist.

6. nädala ülesanne

Kuues teema: õpivõrgustikud

mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”? Mis on need tunnused, mis on omased(õpi)võrgustikele?
Võrgustike põhitunnuseks on teatud valdkonna või huvi omavate iskikute koondamine, mingil kindlal eesmärgil. Motohuvilised või kaitsväelased omavad ühiseid huve ja moodustavad gruppe (võrgustikke), et oma kogemusi jagada. Õpivõrgustike mõiste on seotud eelkõige teadmise omandamise ja kogemusliku õppimisega. Selleised võrgustikud on eksisteerinud pikalt, kuid tänased IKT vahendid ja lahendused mõjutavad otseselt antud võrgustike tegevust. Me ei sõltu ajast ja kohast, selleks et jagada kogemusi ja teadmisi teistega. Õpivõrgustiku puhul õpime me paljuski teistelt, jagades oma arvamusi ja lugedes ning täiendades teiste omasid.

Millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on toetanud sinu eesmärke, tegevusi, enesearengut? Mis on sinu jaoks olnud positiivset, mis negatiivset?
Ülikooli astudes puudus mul Skype, GoogleDoc-s ja Facebooki kontod ning paraku blogidest ei teadnud ma midagi. Kohe alguses aga sai selgeks, et üksi ei ole võimalik kõiki oma ja gruppide tegevusi hallata. Paljud kodutööd on üleseehitatud grupitöödena ja paraku tuleb tunnistada, et teenistus Kaitseliidus (töö ja koolitused valdavalt nädalavahetustel) alati ei võimalda paljudes ainetes füüsiliselt kohal viibida. Ilma teiste toetuseta oleks tegelikult pea võimatu kõike aineid omandada.
Paljudes ainetes on kasutusel blogid ja ka see on minujaoks uus valdkond ning esmalt tekkitas see segadust. Miks me peame jälle blogima ja kommenteerima? Nüüd olen jõudnud järeldusele, et see ongi üks õpieesmärkide saavutamise meetodeid. Sa tutvud teemaga, avaldad oma arvamust ning lugedes teiste omi omandad teatud kogemuslikke teadmisi.
Loomulikult paljud grupitööd (töö õpivõrgustikes) nõuab paljuski distsipliini ja tolerantsust teiste suhtes. Negatiivseid kogemusi hetkel ei ole, kuna oleme moodustanud grupid paljuski ise ja teame hästi oma nõrkusi ja tugevusi.

“Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik? Paku oma nägmuse sellest, kuidas sa näed seda kursust kui õpivõrgustikku, millistest elementidest see koosneb, kas võrgustikul on kindel keskne koht, liider või muutub see ajas, milliseid tehnoloogilisi vahendeid see võrgustik kasutab, et eksisteerida ning võrgustikuna areneda jne.
Ma arvan, et aine kui selline on käivitunud ja arenenud väga hästi. Sellejaoks, et tagada eesmärgipärane areng tuleb koondada, jätkuvalt ka peale aine lõppu, seda kogemuste põhist teadmist (know how) mis on väljakujunendud (tõenäoliselt seda ka tehakse keskselt teiepoolt). Samuti näen ma pikemas perspektiivis antud valdkonna tutvustamist koolide juhtkondadele. Haridustehnoloog, kes ei saavuta juhtkonna poolehoidu, ei suuda ka tagada pikaajalist arengut antud valdkonnas. Kindalsti see lihtsustaks tema tööd ja mõistmist juhtkonna poolt ning ka muudaks suhtumist, läbi mille on võimalik mõjutada ka õpetajaid.

5. nädala ülesanne.

Viies teema: personaalsed õpikeskkonnad


Käes on juba kodutöö esitamise tähtaeg ja nädal on olnud pikk. Nimelt viisin läbi reservväelaste õppekogunemist allüksuste ülematele ning väljaõpe oli pingeline. Samas tuleb tunnistada, et filmisin ligi 4 tundi musta materjali, mis on tegelikult otseselt seotud antud aine lõputööga.

Minu jaoks on personaalne õpikeskkond kogumik erinevaid vahendeid, mille koondamisel ja kooskasutamisel need lihtsustavad ja toetavad õpieesmärkide saavutamist.
Eelmisel nädalal ma testisin iGoogle kasutamise võimalusi ja tegelikult võib ka iGoogle antud rakendust käsitleda personaalse õpikeskkonnana. Koondab see ju palju erinevaid info-, sotsiaalse meedia-, võrgustikke ja erinevaid töövahendeid. Keskkonda on võimalik ümberkujundada vastavalt vajadusele ja prioriteetidele.

Antud skeemil olen väljatoonud roheliselt, need vahendid mida kasutasin enne magistri õppesse astumist ja siniselt vahendid, mille kasutamist alustasin viimase kolme kuu jooksul. Nagu näete siis edasi areng on olnud silmnähtav. Kokku antud abivahendid moodustavadki minu jaoks personaalse õpikeskkonna.
Kuna minu jaoks on mobiilsus väga tähtis, siis enamik vahendeid, mida ma kirjeldasin, on seotud ka minu nutitelefoniga. Android tarkvara arendatakse edasi tohutul kiirusel ja see võimaldab veelgi paindlikumalt õpikeskkonda kasutada. Heltkel kasutan kõiki eelpool nimetatud vahendeid ning see võimaldab mul valida aeg ja koht, millal õpikeskkonda kasutada.

4. nädala ülesanne

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine.


Minul varasemad kogemused vookogude kasutamisega puuduvad ja tulenevalt sellest on ka ootused teema osas kõrged.

Nagu Te soovitasite, võtsin testimiseks Google Readeri. Kuna kasutan palju Google rakendusi, siis miks mitte proovida midagi uut.

Olen tõsiselt üllatunud Google Readeri võimalustest ja lahendasin endajaoks juba ülikooli õpingute alguses tekkinud probleemi.
Selle jaoks, et saavutada paljudes ainetes õpitulem, pidime looma blogid. Antud hetkel on mul kasutusel viis (5) erinevat blogi, nendest neli (4) bloggeris ja üks (1) wordpressis. Tõenäoliselt kaasneb lähiajal veel paar tükki ;). Lisaks tuleb kursis olla sellega, mis toimub kaasõppijate sama paljudes blogides.
Lõpuks ometi saan ma kasutades "Subscriptions" abi, koondada kokku kõik oma blogid. Tean, et wordpressi kasutajad saavad seda teha juhul, kui kõik blogid on antud süsteemis jagatud erinevate kategooriate alla. Wordpress tundus mulle juba algselt liialt võimalusterohke ja algajale keeruline.
Lisaks on bloggeril, wordpressil ja ka dippleril eraldi Android rakendused, mida ma olen nutitelefonis kasutanud. Kuna Google Reader on samuti olemas androidile, siis edaspidi kasutan antud programmi blogide koondamiseks.
Loomulikult võimaldab Google Reader koondada kokku erinevaid infoallikaid (ajalehed, uudiste portaalid), kuid antud hetkel leidsin endale kasuliku programmi, mis võimaldab lihtsustada õpitegevusi.
Kahjuks ei suutnud leida antud programmile Windows 7 widgetit, mis lihtsustaks veelgi blogide jälgimist.
Poti mee sisse, ka üks tõrva tilk. Nimelt üritasin Google Readeris ära määratleda, et feed kajastaks ka kommentaare. Paraku see ei õnnestunud, kuna bloggeris (määratud link)on kommentaarid avatavad eraldi lingina (collapsed). Järgmise sammuna võtsin ette blogi enda, kuid paraku ei suutnud ma peale tunni ajalist sätetes otsimist, leida võimalust, mis aitaks peidetud kommentaarid automaatselt kuvada peale ülesannet.
Küsisin ka nõu kaasõpilaste käest, kuid lahendust veel pole leidnud.

Kui keegi on eriti tuttav bloggeri hingeeluga, siis palun tagasisidet eelpool toodud probleemi osas.

Loomulikult testisin ka iGoogele võimalusi. Iseenesest lihtne veebipõhine lahendus, mis võimaldab kokku koguda erinevad sotsiaalse meedia vahendid. Testisin antud rakenduse võimalusi ning sain korralikult tööle Facebooki, Gmaili, kalendrid, ülesannete loendi, blogide loendi ja Youtube. Ainuke mida widgetiga tööle ei suutnud saada oli Google Docs rakendus. Tõenäoliselt Google Drive ja Google Docs ühendamisega seotud probleemid.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et iGoogle pakub kasutajale palju erinevaid võimalusi info haldamiseks, ning info küllus ajas mind parajalt segaduse. Loomulikult saab antud suurest valikust valida endale sobiva ja vajaliku, paraku antud teenus lõpetab tegevuse 1.november 2013 a. Kahjuks on ka androidi rakendus lõpetanud sellest suvest töö :(

Järgnevalt tutvusin lähemalt Google Hangouts võimalusetega. Kuna olen varasemalt liitunud Google+ teenusega, siis Hangouts on üks paljudest teenustest, mida Google+ võimaldab. Hangout pakub varasemalt suhtlusringiga liitunud kasutajatel pidada video kõnesid, vaadata koos nt Youtube videosid, jagada ja töödelda suhtlusringis kuni 10 inimest Google Docis koostatud dokumente, jagada enda screenviewd teiste kasutajatega ja lisada enda kuvale effekte. Lisaks on võimalik koos käivitada erinevaid programme nt SlideShare. Kuna minu suhtlusringides on vähe kasutajaid siis praktiliselt sain testida ainult ühe kasutajaga. Lubatud kaasrakendused toimisid laitmatult, väikesed probleemid olid Youtube videote jagamisega (tõenäoliselt, seotud vestluse teisepoole interneti ühenduse kiirusega).
Kindlasti antud rakendus leiaks kasutust paljude Skype fännide hulgas, sest kasutusvõimaluste rohkus on suur, kuid paraku bränd ja harjumused on see, mis inimesi mingite konkreetsete toodete küljes kinni hoiab. Kuna siiani olen samuti suhtlemiseks põhiliselt kasutanud Skype teenust (ülikooli kaaslastega), siis jään ka edaspidi seda teenust kasutama. Õpi- ja suhtluskeskkonnana on Hangoutsil palju eelised Skype ees ja potensiaali rohkelt.

3. nädala ülesanne.

Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana.

Sotsiaalse meedia vahendiks on minu määratluse järgi keskkonnad, mis koondavad enda alla teatud kogukonnad ja võimaldavad luua suhtlusvõrgustiku, ning toetavad erinevaid töötlus- ja meediavahendeid.

Minu arvates kuuluvad sinna alla Facebook, g+1 ja Twitter. Kindlasti on neid veel, kuid aktiivselt olen ise kasutanud Facebooki ja seda ka alles viimase kuu jooksul.
Pole ju mingi saladus, et sotsiaalsed võrgustikud ja nende kasutamine paljastab paljuski inimese harjumusi, tegevust ja sõprussuhteid.
Nimelt tulenevalt teenistusest sõjaväelasena olen olnud alati seiskuhohal, et mida väiksem on minu jälg internetis, seda raskem on ka jääda ettearvamatuks. Sõjalises ja taktikalises juhtimises ongi ootamatus, teadmatus üks faktoreid kuidas võita lahinguid. Tunne oma vastast ja sa suudad analüüsida tema käitumist ning teda ka mõjutada.
See on ka üks põhjusi, miks ma ei ole eriti aldis sotsiaalset meediat kasutama ja minu kogemused on seotud eelkõige õpingutega TLÜ-s.

Sotsiaalse meedia kasutamine väljaõppes, eelkõige kaugõppes, on väga vajalik. Varasemalt puudus mul reaalne vajadus Facebookiks, blogideks, Skypeks ja Googledociks, aga üsna kiiresti sai selgeks, et ilma nendeta ei ole võimalik osaleda aktiivselt õppetöös.

Kuna Tiigriraamatus on õiged mõtted juba kirjas, siis olen siinkohal järgneva teksti
Sõltuvalt sotsiaalse meedia keskkonnast võib hinnata selle effektiivsust erinevate väljundite ja kasutamis võimaluste järgi:

Infovahetuse ulatust võib mõõta inimeste hulga järgi, kes kommunikatsioonis osalevad:
1)üks ühele (nt e-mail, MSN)
2)üks mitmele (nt blog, Flickr, YouTube, Delicious)
3)mitu mitmele (nt foorum, wiki, Google Docs)

Koostöö tasemeid võib mõõta informatsiooni edastamisviiside ja hilisemamuutmise võimaluste järgi:
1)sõnumite vahetamine (nt e-mail, MSN)
2)failihaldusel põhinev info jagamine (nt Flickr, YouTube, Delicious, Orkut)
3)info lisamine – kasutajad pääsevad originaalinfole ligi, saavad infot3)lisada märkustena, kuid ei saa seda muuta (nt foorum, blog)
4)info muutmine – kasutajatel on õigus muuta ka esialgset informatsiooni (nt wiki)
5)info muutmine reaalajas – kasutajad saavad samaaegselt infot muuta(nt Google Docs)

Konstrueeritud teadmise ulatust võib mõõta loodud materjali iseloomu järgi:
1) meediaelement (nt pilt, tekst)
2)dokument (nt illustreeritud tekst)
3)dokumentide kogum
4)kogumike kogumik

Joonis 1. Sotsiaalse tarkvara võimaluste kaart.

Jooniselt selgub, et sotsiaalset tarkvara saab liigitada 5 suuremasse gruppi:
-vahendit väiksemas ulatuses informatsiooni edastamiseks (e-mail ja
kiirsõnumid)
-vahendid võrgustike loomiseks ja neile sisu (enamasti teiste vahenditega loodudvahendamiseksvahendid uue tekstipõhise info loomiseks (foorum ja blog)
-vahendid olemasoleva info süstematiseerimiseks (jagatud järjehoidjad)
-vahendid mahukamate materjalide loomiseks (wiki ja veebipõhine kontoritarkvara)



Viited:
Pata, K., & Laanpere, M. (2009). Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: valminud Tiigrihüppe Sihtasutuse toel.



1. Baseerudes oma defineeritud õpikeskkonna definitsioonile mõtiskle sotsiaalse meedia vahendi(te) üle kui potentsiaalse õpikeskkonna võimalik(ud) koostisosa(d). Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees ning millised on sinu arvates peamised probleemid nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu vaatenurgast?

Reflektsioon:
Erinevaid sotsiaalse meedia vahendeid, sõltuvalt siis õpieesmärgist, on võimalik efektiivselt kasutada. Samas pean tunnistama, et kaitseliitlaste puhul on küllaltki keeruline erinevate sotsiaalsete gruppide moodustamine, kuna vanuse vahe ja interneti teadlikus on väga erinevad. Tõenäoliselt hirmutab paljusid enese väljaendamisoskus ja avalik arvamus.

2. nädala ülesanne.

Õpihaldussüsteemid


Kuna Eesti Kaitseväes sh Kaitseliidus on kasutusel õpihaldussüsteem Ilias, siis valisin selle ka käesoleva ülesande raames analüüsimiseks. Ise olen Iliases seni olnud vaid õppija rollis, aga praegusel hetkel valmistan juba kursust ette ka õpetajana.

Eelmisel nädalal kirjutasin, et õpikeskkonda mõjutavad sisemised ja välimised tegurid. Kui eelmise nädala definitsiooni õpikeskkonnast kitsendada ainult Iliasele, siis võib öelda, et sisemised tegurid jäävad täpselt samasuguseks kui laiema õpikeskkonna puhul ja tulenevad ikka ainult õppijast enesest. Kui õpikeskkonda mõjutavaid välimisi tegureid vaadata ainult Iliase sees, siis Ilias iseenesest on igasuguste segajate ja tähelepanu tõmbajate poolest väga vaene. Tegelikult neid polegi. Ainuke, kes saab väliseid tegureid mõjutada on õpetaja, kes saab luua sõltuvalt õpieesmärgist võimalikult atraktiivse ja motivatsiooni tõstva keskkonna oma kursuse jaoks. Ehk siis kokkuvõtvalt eelmise nädala lõpetuseks ja Iliase teema sissejuhatuseks võib öelda, et Ilias on õpikeskkonnana üsna nõudlik süsteem, mis nõuab õpetajalt pingutust väliste teguritega õpimotivatsiooni tõstmiseks ja õppijalt pingutust oma sisemise motivatsiooniga, sest Ilias ongi puhtalt õppimiseks mõeldud süsteem ja internetimaailma lisavõlud (nt linkimine sotsiaalmeediasse) pole sinna ilmselt teadlikult jõudnud.


Ehkki Ilias õpihaldussüsteemina ei ole pooligi võimalusi, mida mainib David Wilkins oma blogipostituses "A Defence of LMS", on ka Iliasel nii positiivseid kui negatiivseid külgi ja põhjuseid, miks Eesti Kaitsevägi on otsustanud just seda õpihaldussüsteemi kasutada.

Positiivne:
1. Kasutades õpihaldussüsteemi on võimalik õpilasel omandada teadmisi endale sobivas tempos ja ajal. Iliase Scorm moodulites on võimalik teooria sisse pikkida ka eneseteste/küsimusi, mis aitavad õpitut kinnistada.
2. Peale õpitu omandamist saab õppija sooritada testi ja saada konkreetse tagasiside testi näol.
3. Ilias toetab Scorm standardit, mis võimaldab koostatud mooduleid lihtsa vaevaga teistesse õpihaldussüsteemidesse, mis seda standardit toetavad, mooduleid ümber kanda ja vastupidi.
4. Eesti Kaitsevägi kasutab Iliast seetõttu, et Ilias on kasutusel ka kõigis NATO ja PfP (Partnership for Peace) riikide sõjavägedes ning Ilias on välja töötatud spetsiaalselt miliaarstruktuuride jaoks. Iliase laialdane kasutus võimaldab erinevate riikide kaitseväelastel ka rahvusvahelistel kursustel juba tuttavat õpihaldussüsteemi kasutada.
5. Ilias on keskkonnana suhteliselt selge ja kergesti kasutatav. Või vähemalt on ta kergesti kasutatav siis, kui oled seda juba korra kasutanud. Väikesed uuendused lisanduvad Iliasesse pidevalt, aga suures plaanis on tegu siiski stabiilse keskkonnaga.
6. Ilias võimaldab aktiivset suhtlust õppijate vahel ja õppijate ning õpetaja vahel. Seal on olemas õppijate kaasamise ja suhtlusvahendid, mille abil saab kursuselt tuleneva kasu tunduvalt suuremaks muuta kasutades ära õppijate kogemusi ja ühistegevusest tuleneva sünergia.
7. Iliases olebvate personaalsete töövahendite abil saab keskkonna mõnel määral endale sobivaks muuta. Saab kasutada kalendrit, isiklikke märkmeid, oma töölauda jne.
8. Õpetajale kasutamiseks on olemas kursuse läbiviimise ja haldusvahendid. Konkreetsete detailsete teadmiste drillimisel nt saab kursuse üles ehitada ka nii, et õpetaja ei peagi kuidagi sekkuma, vaid ainult jälgib oma haldusvahenditest, kuhu maale õppija oma teadmiste omandamisega jõudnud on ja millisele tulemusele testi sooritas. Sellist võimalust on siiski mõistlik kasutada ainult väga sobiva teema puhul nt relvade taktikalis-tehniliste andmete omadamiseks.
9. Ilias võimaldab üles laadida faile nii õpetajal kui õppijatel.
10. Olulisena kaitseväele võimaldavad Iliase testid kasutada ka kaardiküsimusi (topograafia välajõppes).


Negatiivne:
1.Põhiline vastuargument e-õppel ja õpihaldussüsteemil on eelkõige vahetu kokkupuute puudumine õpilase ja õpetaja vahel. Õpetaja klassitunnis või harjutusel saab paljuski mõjutada õpilast tulenevalt tema tujust ja emotsioonidest. Iliases on võimalik, et küsimuse tekkides on õpetaja samal ajal onlainis ja tekkinud küsimus saab koheselt vastuse, aga samas võib juhtuda ka, et napilt enne südaööd tekkinud õpituhin lahtub, sest segavale küsimusele ei saa vastust enne hommikut.
2. Kaitseväe süsteemis on tihti vaja õpetatada teatud oskuseid automaatsele tasemele ehk kasutatakse paljude taktikaliste olukordade ja relvakasutamise oskuse puhul nn. lihaselist mälu. Paraku õpihaldussüsteem võimaldab küll teatud teoreetiliste teadmiste ja oskuste omandamist, kuid see ei võimalda läbi viia praktilisi harjutusi, läbi mille oskused kinnistatakse. Relva kasutamisel harjutatakse sadu kordi läbi tegevust tõrgete korral, et ka reaalses olukorras, stressis olles, oskaks sõdur relva uuesti töökorda seda. Sama kehtib näiteks liikimisviiside ja laskeoskuse puhul.
3. Õpihaldussüsteem ei võimalda koostegevusõppe läbiviimist, kus üksikvõitleja peab väljaõppe lõpuks tegutsema jao (9 meest), rühma (30 meest) ja kompanii(128 meest) koosseisus.
4. Ilias uueneb ja eestistub pidevalt. Veel paar aastat tagasi oli keskkond puhtalt inglise keelne ja see hirmutas paljusid vabatahtlikke kaitseliitlasi kursusel osalemast. Praegusel hetkel on Iliase eestipoolne administraator suurema osa keskkonnast eesti keelde tõlkinud, kuid jätkuvalt tulevad koos sagedaste uuendustega tagasi ka inglise keelsed väljendid.
5. Iliases puudub õppijal võimalus ümber kujundada oma töölauda ja tegutsemiskeskkonda, mis on suhteliselt muutmatult ette antud.
6. Puudub ühtne üle-eestiline Iliases tegutsevate instruktorite kogukond, kes vahetaks omavahel kogemusi ja lahendaks tekkinud probleeme/küsimusi. Igaüks toimetab omaette ja lahendab oma probleeme parimal võimalikul moel jättes teadmatusest kasutamata teiste poolt seni kogetud parimad praktikad.
7. See ei tulene nüüd küll otseselt Iliasest, aga õpihaldussüsteemi kasutus iseenesest eeldab ligipääsu arvutile ja internetile ja ka mõningast oskust neid kasutada. Väga erinevas vanuses ja oskustega kaitseliitlaste puhul saab ka see sageli takistuseks.


Minu selle nädala õpikogemus:
1) Õpetajana on Ilias minu jaoks senini võõras ja seetõttu olen ma sel nädalal selles vallas palju avastanud. Iliase vahendid ja nende kasutamine on minu jaoks uudsed. Seetõttu ma ilmselt ei osanud ka siinkohal võibolla päris kõigile Iliase positiivsetele ja negatiivsetele külgedele tähelepanu pöörata.
2) Kinnistasin ja mõtlesin veelkord süvenenult üle haridustehnoloogia õpingutes värskelt omandatud teadmised selle kohta, mis on õphaldussüsteem, õpi-, õppe- ja muud keskkonnad ning milliste nüansside poolest nad minu jaosk omavahel erinevad.
3) Iseenda õppimise kohta olen märganud, et üllataval kombel saab siiani väga paljut õpitavat siduda isikliku kogemusega oma tööst. Kaitseliit ikkagi ongi valdavalt väljaõppega tegelev organisatsioon ja sobitub ka ülikooli õpingute konteksti hästi. See mulle meeldib, et saan õppida kasutades isiklikke kogemusi.
Loomulikult tuleb hakata teooriat sellesse olemasolevasse praktikasse nüüd sisse panema. Meie kombel öeldes "Enam pole võimalik puusalt valangutega lasta, vaid nüüd tuleb sihtima hakata":).

1. nädala ülesanne

Siin on minu vastus esimese nädala ülesandele. Erinevalt Viive ja Kristi arvamusest ei ole minu jaoks õpikeskkond mitte pelgalt koht, kus õpitakse, vaid õpikeskkond on kõik see, mis mõjutab õppija õppimist. Õpikeskkond omakorda mõjutavad sisemised ja välimised tegurid. Välimised tegurid on õppija õppimist väljaspoolt mõjutavad nagu näiteks õpetaja ja teised inimesed, hääled, valgustus, lõhnad, akustika jne jne. Sisemised tegurid siis omakorda on õppijast enesest tulenevad nagu näiteks tema eelhäälestus õpitavale teemale, tema motivatsioon, kas tal on kõht tühi jne jne. Õpetaja on kindlasti võtmefiguuriks õpikeskkonna kujundamisel. Ta saab suurel määral mõjutada väliseid faktoreid ja saab soodustada sisemiste faktorite muutust. Näiteks ei saa õpetaja küll ise konkreetselt muuta õppija õpimotivatsiooni, aga oma käitumisega saab ta soodustada motivatsiooni kasvu. Kui nüüd päriselust näiteid tuua, siis näiteks muutub hämaral päeval õpikeskkond oluliselt paremaks, kui õpetaja tule põlema paneb. Samas ei saa instruktor väliõppusel ilma reguleerida ja tegutseda tuleb olukorras, mis temast sõltumatult ette on antud. Sisemise motivatsiooni tõstmiseks saab instruktor nt ajateenijaid ülesande brilliantse lahenduse korral linnaloaga motiveerida. Kokkuvõtteks võib öelda, nii õpetajal kui ka õpilasel on õpikeskkonna loomisel ja kujundamisel oma roll.